Advertisement
On paiku, kus mets on lihtsalt mets ning on paiku, kus iga samm viib sind sügavamale.Paukjärve kant on üks neist paikadest.
Siin on jääaeg jätnud endast maha oosid ja sügavad järvenõod.
Siin vahelduvad mets, raba, liivased vallseljakud ja selgeveelised järved.
Ühelt kõrgendikult vaadates näed korraga maastikku, mille kujunemine ulatub tuhandete aastate taha.
Aga see kõik on alles algus.
Uurime järgmisi küsimusi:
Miks on siin järved just sellised ja selliste nimedega?
Kelle jälgi võib metsas veel praegu märgata?
Millised olid need kunagised talud, millest on tänaseks alles vaid maastik ja mälestused?
Loomulikult jõuame me A. H. Tammsaare maailma, kes Koitjärvel oma venna juures elas ning siin Paukjärve ümbruses inspiratsiooni ammutas ja loometööd tegi.
Tammsaare elas aastaid Koitjärvel ja tundis neid metsi, rabasid ja järvi. Paukjärve maastikku on kirjandusloos seostatud tema romaani „Kõrboja peremees“ sünnilooga. Romaanis loodud Kõrboja talu ei olnud päriselt olemas, kuid selle maailma lähteaines on päris maastikke, päris inimesi ja päris elukogemusi.
Paukjärve lähedal oli Metstoa talu – üks neist pärismaailma jälgedest, mida on peetud võimalikuks Kõrboja loomise lähteaineks.
Leeni Ploompuu, Tammsaare sõber ja noor naine Koitjärvelt, kellega ta tunnetas seda maastikku hoopis teisel moel. Just Paukjärvega on seotud üks nende koos veedetud varahommikuid – järv, kõrge liivane kallas, männid ja kaks inimest.
Nii võib sama järv olla korraga kirjanduse, maastiku ja ühe inimese eluloo tunnistaja. Otsime kirjanduse ja elu kokkupuutepunkte.
Mõnikümmend aastat hiljem täitus järvekallas hoopis teistsuguse eluga.
1930. aastatel kerkis siia NMKÜ suur suvelaager. Paukjärve ääres oli 17 eluhoonet, ujula ja hüppetorn. Siin veetsid suvesid sajad noored.
Siin treenisid ka Eesti tippsportlased – sealhulgas Eesti korvpallikoondise ja olümpiakoondise liikmed.
Kujuta korraks ette seda sama järvekallast:
mets, järv, noored, sport, ujumine, laagrielu
Aga ajalugu pööras taas.
1953. aastal muudeti piirkond Nõukogude armee suurtükiväe katsepolügooniks. Inimesed pidid oma kodudest lahkuma. Kunagise laagri rajatisi kasutati sihtmärkidena ning järvevees pesti sõjatehnikat.
Ja siis juhtus midagi kummalist, ühtaegu imelist.
Kui inimene eemaldus, hakkas loodus oma ruumi tagasi võtma.
Endisest sõjaväepolügoonist kujunes hiljem Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala – paik, mille väärtus seisneb just jääaja kujundatud pinnavormides, metsades, rabades ja järvedes.
Nii on sellel umbes 5-kilomeetrisel ringil koos rohkem kui ühe matka jagu lugusid:
🧊 jääaeg ja liustikud
💧 järved ja rabad
🌲 mets ja selle elustik
🏡 kadunud talud ja vanad kohanimed
📖 Tammsaare ja „Kõrboja peremees“
❤️ päris inimesed kirjandusmaailma taga
🏕️ Eesti esimese iseseisvusaja laagrielu
🏃 sport ja olümpia
💣 sõjaväepolügoon ja kadunud kodud
🌿 looduse taastumine ja tänane kaitseala
Aga ma ei taha sulle neid lugusid lihtsalt ära rääkida.
Ma tahan, et sa näeksid seda ise.
Tahan, ett sa seisaksid nende järvede ääres ja vaataksid, milline võis olla paik, mis jõudis Tammsaare loomingusse.
Tahan, et sa leiaksid metsast mõne vana inimtegevuse jälje ja mõtleksid,
kes siin kunagi oli ja mida ta siin tegi?
Tahan, et sa vaataksid järve ja teaksid, et selle kaldal on olnud laagrihõiked, sportlased, sõjaväelased, metsamehed, taluinimesed ja kirjanik.
Tahan, et sa läheksid üles oosile ja vaataksid alla ning mõistaksid, et see maastik ei ole lihtsalt ilus – see on jääaja töö - ürgne, iidne ja võimas
Võtan kaasa ka „Kõrboja peremehe“, sest mõnda katkendit on hoopis teine tera lugeda siis, kui seisad maastikul, mis aitas sellel tekstik maailma sündida.
🌲 Paukjärve matk ei ole lihtsalt jalutuskäik looduses.
See on rännak läbi looduse, läbi aja- ja kultuuriloo.
See on rännak jääajast Tammsaareni ja Tammsaarest olümpiani.
See on rännak olümpiast polügoonini ja polügoonist tagasi loodusesse.
Raja pikkus on umbes 5 km.
Varu endale aega umbes 4 tundi, sest meil ei ole kiire.
Me vaatame, kuulame, katsume, hingame, nuusutame, küsime, loeme, arutame.
Mis kõige tähtsam - me lubame sellel paigal ennast puudutada.
Matka tempo on rahulik - lugusid ja märkamist võimaldav.
Sobib inimesele, kellele meeldib lisaks liikumisele ka teada saada ja mõtestada, mida ta tegelikult näeb.
Tule vaata ja kuula, mida Paukjärv sulle räägib. 🌲
🌲 Paukjärv ei ole lihtsalt koht, kuhu minna matkama.
See on paik, kus Eesti maastik räägib.
Võta kaasa uudishimu.
Mina võtan kaasa lood. 🌿
Aeg: 11. 10. 2026 kl 10.00
(Registreerunutele saadetakse täpne info alguspunkti ning varustuse kohta)
🌲🔥 PAUKJÄRVE – PAIGA LUGU, MIDA SA EI SAA AINULT RAAMATUST LUGEDA
Hind:
Täiskasvanu 22€
Eakas 65+ 17€
Õpilane 7-17a 11€
Koolieelik 0€
Koha saad kindlustada siin
https://labitahevarava.ee/toode/paukjarve-matk-maastik-mis-maletab/
Giid ja matkajuht: Kaidi-Ly Välb
Advertisement
Event venue
Paukjärve loodusrada, Kolga, Harjumaa, Estonia, Arukula
Tickets
Concerts, fests, parties, meetups — all the happenings, one place.