Name: Ettekandepäev „Pärand — õnnistus või nuhtlus?”
Start: 2025-09-11T15:00:00+03:00
Location: Nooruse 3, 50411 Tartu, Estonia

$Ettekandep\u00e4ev \u201eP\u00e4rand \u2014 \u00f5nnistus v\u00f5i nuhtlus?\u201d$

Rahvusarhiiv kutsub huvilisi 11. septembril 2025 kell 15.00 Noora suurde saali (Nooruse 3, Tartu) ettekandepäevale „Pärand — õnnistus või nuhtlus?”
Rahvusarhiivi allikapublikatsioonide sarjas ilmus hiljuti raamat „Pärand”. Dokumendikogumiku koostaja ajaloodoktor Ülle Tarkiainen tutvustab oma ettekandes pärandamise ja pärimise võimalusi ja tavapärasemaid viise eesti talurahvaühiskonnas 19. sajandil ja 20. sajandi algul.
Raamatut saab osta Noora valvelauast ja igal ajal arhiivi veebipoest. (www.ra.ee/pood)
***
Pärand — õnnistus või nuhtlus?
Talupoegade õigus omada vallasvara ja seda pärandada oli kuni 19. sajandi teise pooleni peamiselt tavaõiguslikku laadi ning pärimisel oli suhteliselt vähene tähtsus. Olukord muutus talude päriseksostmisega, kui talupoja senisele vallasvarale lisandus kinnisvara.
Pärimine toimus kas vastavalt testamendile või seaduse alusel. Mõlema pärimispraktika võrdlemisel paistab silma nende ühtsus: talu läks üldiselt vanema poja valdusesse, kaaspärijad said oma osa eest kompensatsiooni. Meespärija eelistamist toetas ka seadus, mille kohaselt meespärija osa kinnisvarast oli naispärijaga võrreldes kaks korda suurem ning muutis sel moel kergemaks kaaspärijatele nende osa väljamaksmise.
Pärimissüsteem oli siiski paindlik, et hoida vara pere piires. Kui meessoost pärija puudus, oli vahelüliks lesk või tütar, kelle vahenduse abil viidi see edasi tulevastele meespärijatele. Vanemate eest hoolt pidada kuni nende surmani oli küll laste kohustus, kuid enamasti pidas taluomanik vajalikuks selle kohta testamendiga ka eraldi korraldusi teha.